Total Pageviews

Monday, April 4, 2016

Hajaasustuse programm toetab elutingimuste parandamist maal

Hajaasustusega maapiirkondade majapidamistes elavad pered saavad taotleda koduse taristu väljaehitamiseks toetust rahandusministeeriumi hajaasustuse programmist. Käesoleval aastal toetab riik hajaasustuses elavaid majapidamisi enam kui 1,2 miljoni euroga.
„Programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele korralikud elutingimused, et elu areneks ka kõige kaugemates Eestimaa nurkades," ütles riigihalduse minister Arto Aas. „Möödunud aastatel on pered aktiivselt programmist osa võtnud. Elutingimusi on parandatud juba rohkem kui 6000 majapidamises," lisas minister.
Sel aastal toetab riik hajaasustuses elavaid majapidamisi enam kui 1,2 miljoni euroga. Toetuse abiga saab välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Riigi toetusele lisandub kohaliku omavalitsuse toetus ning kolmandiku kogumaksumusest panustab taotleja ise.
Lääne-Viru maavanem kuulutab Lääne-Virumaal hajaasustuse programmi 2016. aasta vooru avatuks alates 28. märtsist 2016. a.
 
Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Vinni, Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valdade hajaasustuses asuvate majapidamiste alalised elanikud. Taotleja elukoht rahvastikuregistri alusel peab olema sama majapidamine, millele toetust taotletakse ja registrikanne ei saa olla hilisem kui 01.01.2016.

Programmist toetatakse järgmisi valdkondi :
  • veesüsteemid
  • kanalisatsioonisüsteemid
  • juurdepääsuteed
  • autonoomsed elektrisüsteemid
 
Hajaasustuse programmi rahastatakse Eesti riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste eelarvetest. Toetuse summast, mis on maksimaalselt 66,67% abikõlblikest kuludest, tuleb 50% riigilt ja 50% kohalikelt omavalitsustelt. Toetuse maksimaalne suurus on 6500 eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja ja kaastaotleja rahaline oma- ja kaasfinantseering abikõlblike kulude osas peab olema vähemalt 33,33% ning toetus ei saa olla suurem kui 2/3 projekti üldmaksumusest, seega taotleja peab arvestama vähemalt 1/3 osas oma rahalise panusega.

Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse nii eelmistest hajaasustuse programmi voorudest kui ka aastatel 2010-2012 hajaasustuse elektriprogrammist ja veeprogrammist saadud toetuse summa.

Taotlusi võetakse vastu alalise elukoha järgses kohalikus omavalitsuses. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 31. mai 2016. a.
 
Programmdokument, lisamaterjalid ja taotlusvormid on kättesaadavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel.

Kohalike omavalitsuste programmi menetlejate kontaktid on üleval Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehel hajaasustuse programmi all.
 
Maakondlik programmi kontaktisik on Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Mari Knjazev, tel 325 8013, e-post mari.knjazev@laane-viru.maavalitsus.ee.
 
Hajaasustuse programmi 2016. aasta vooru infopäev toimub 28. aprillil 2016. a.algusega kell 15:00 Lääne-Viru maavalitsuse suures saalis (II korrus).

Head lumesaanide ja ATV-de omanikud

Saanide sõiduhooaeg hakkab selleks aastaks küll läbi saama, kuid uus lumi tuleb järgmisel talvel taaskord maha. Mind on pannud muretsema nende maastikusõiduki juhtide käitumine, kes ei arvesta maaomanikega ning kahjustavad nende istandusi ning talikülvi all olevaid põllualasid.
2015. aasta märtsis tehti keskkonnaseadustikus muudatus (http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/2-jagu/pg-32), mis puudutab võõral maaüksusel viibimist. Selle järgi peab kõigil maastikusõiduki juhtidel olema maaomaniku luba, kui tahetakse tema valdusel sõita. Varem pidi maaüksus olema selgelt tähistatud, enam seda nõuet ei ole.
Tuletan meelde, et vastavalt liiklusseadusele peavad registreeritud olema kõik maastikusõidukid, millega sõidetakse väljaspool teid ning maaomaniku või valdaja territooriumi. Registreerima ei pea maastikusõidukeid, mida kasutatakse ainult omaniku või valdaja territooriumil, selleks ettenähtud kohtades väljaõppeks ja võistlusteks. Sama seaduse järgi ei tohi maastikusõidukiga sõita ühelgi teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab liikluskorraldusmärk.
Üks erisus siiski on. Teel võib liikuda ratasmaastikusõidukiga, millel on vähemalt kolm ratast ja mis on kehtestatud korras registreeritud. Mootorsaaniga ei tohi aga sõita ühelgi teel! Kui neid reegleid järgida, ei tohiks lahkhelisid tekkida.
Oleks mõistlik, kui maastikusõidukite juhid ning maaomanikud tekitaksid omavahel ühisarutelu, et leida lahendus probleemile, millisel maa-alal tohib sõita ja millisel mitte. Arutlusse võiks kaasata ka piirkonnapolitseiniku, kes oskaks samuti nõu anda. Praegusel nutiajastul oleks ju võimalik luua kaardirakendus, kuhu maaomanikud saaksid jooksvalt andmeid sisestada ning teada anda, kus nad ATV-de ja saanide omanikke näha soovivad ja vastupidi.
Suhelgem rohkem ning probleemid lahenevad. Nii on hundid söönud ja lambad terved.

Jaagup Nõmmeloo
Piirkonnapolitseinik 

Teade! 18-21 aprill 2016 toimub Kaitseväe 1.jalaväebrigaadi väliharjutus Sae-Männikvälja külade piirkonnas

18-21.aprill 2016 toimub Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi väliharjutus Rägavere valla territooriumil Sae-Männikvälja külade piirkonnas.

Palume elanikkonnalt mõistvat ja sõbralikku suhtumist!

Rägavere vallavalitsus


Thursday, February 25, 2016

Seelikukanga talgud

19. veebruari õhtul kogunesime üle pika aja taaskord kangatuppa, et telgedelt Kaia, Merle ja Jana seelikukangad maha võtta. Kerimine tekitas palju elevust ning rõõmu ja tuba oli hetkega kirju-mirjuvärve täis. Lisaks panime peaaegu uue vaibalõime telgedele üles, et varsti saaks taaskord vaipu kuduma hakata.







Monday, October 12, 2015

Lääne-Viru aasta õpitegu 2015

7. oktoobril toimus Rakvere Ametikoolis TÕN´i (Täiskasvanud Õppija Nädala) tunnustusüritus, kus aasta õpiteo tiitli pälvis MTÜ Sae küla kangakudumise kursus.


Wednesday, September 16, 2015

Lääne-Virumaa kauni küla tiitli pälvis Sae küla!

Selgusid Lääne-Virumaa kaunimad kodud
Lääne-Viru maavanem Marko Torm ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi tunnustasid reedel Rakvere vallas asuvas Eha talus maakonna kaunimate kodude, aedade ja hoonete omanikke.
Ürituse raames anti Eesti Kodukaunistamise Ühenduse juhatuse esimees Arvi Altmäe poolt üle ka 31 rahvusvärvides mastivimplit ja tänukirja.
Auhinda käis vastu võtmas Sae küla külavanem Toomas Tali
Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi sõnul on kodukaunistamine saanud paljude meie maakonna inimeste südameasjaks ning paljuski arvestatakse juba ka sellega, et oma kodu või aia kaunistamisega tuuakse palju tähelepanu ja atraktiivsust juurde nii kohalikule omavalitsusele kui ka läbi selle tervele maakonnale. "Kodu on ikkagi see koht, kus oleks hea elada, kus lastele meeldiks olla ning kuhu lapsed sooviksid ikka ja alati ka tulevikus täiskasvanuks saanuna tagasi tulla. Kindlasti on need ühed olulisemad motivaatorid, miks oma kodu ilusamaks muudetakse," rääkis Hõbemägi. "Olulise väärtuse annab ka see, et tulemused saavutatakse oma kätega ja koos kaunistades. Kodu kaunistatakse enamasti ikkagi enda ja oma pere jaoks," lisas ta.
Lääne-Viru maavanem Marko Tormi sõnul on omaaegne president Meri algatatud traditsioon üks tähelepanuväärsemaid Eesti kogukonnatunde iseloomustajaid. "Ajal, kui maakonnas panustame suurte objektide ehitusse, on paslik meeles pidada, et kõik suured asjad algavad väikestest - algavad meie enda sisemistest väärtustest ja koduõuest. Hool ja rõõm, mis saab edasi antud enda koduümbrusele kandub alati üle ka laiemale ühiskonnale. Mul on rõõm tänada käiki läänevirukaid, kes järjepidevalt oma kodudesse panustavad ja õnnitleda neid, keda sel korral ka eraldi tunnustuse vääriliseks hinnati," sõnas Torm.
Konkursi "Lääne-Virumaa kaunis kodu " parimad on:
Eramud
  • Mirjam Allikma kodu Kadrina vallas
  • Kadi ja Ain Inno kodu Sõmerul
Kaks eelmainitud kodu on esitatud parimatena presidendi auhinna saajateks.
  • perekond Oksa kodu Vetiku külas Vinni vallas
  • Anneli ja Tõnu Saaberi kodu Ussimäe külas Sõmeru vallas
  • Svetlana Tageli kodu Rakveres
  • Ado ja Alvine Küti kodu Uhtnas Sõmeru vallas
  • perekond Müüri kodu Tapa linnas
  • perekond Olvi kodu Väike-Maarjas
  • perekond Raadiku kodu Väike-Maarjas
  • perekond Tamme kodu Tamsalu vallas
Maamajapidamised (talud)
  • Liila ja Jaak Koidumaa Eha talu Veltsi külas Rakvere vallas
Eelmainitud kodu on esitatud parimatena presidendi auhinna saajateks.
Kortermajad
  • KÜ Saue tn 13c Rakveres
  • KÜ Kesk 12 Tamsalus
Sotsiaal-, ühiskondlikud hooned ja rajatised
· Ulvi Hooldekodu Rägavere vallas
Komisjoni eripreemiad:
Eramud
  • Evi ja Aivo Saar, Toolse tee 5, Kundas
  • Ülle Pilk ja Allan Karu, Toolse tee 7, Kundas
  • Jaanika ja Arvid Kilm, Astangu tn 2, Kundas
  • Riina Täpp, Astangu 4, Kundas
  • Erki Põldoja, Kaasiksaare külas, Laekvere vallas
  • Marta ja Raivo Oert, Rakveres
  • Perekond Taali Rohu külas, Laekvere vallas
  • Anneli ja Ivo Särg, Salda Kadrina vallas
  • Kally ja Ago Kruusimaa, Rahkla külas Laekvere vallas
  • Jüri Kruusi kodu Sämi külas Sõmeru vallas
  • Maie Rand, Simunas, Väike-Maarja vallas
Talud
perekond Soosalu Luha Talu Rägavere külas Tapa vallas
Kortermajad
Malle Kuusemets Huljal Kadrina vallas
Ühiskondlikud hooned ja rajatised
Jehoova Tunnistajate Tapa Kogudus Tapa linnas
Rakvere Eragümnaasium Rakveres
Laekvere Põhikool Laekvere vallas
Viru-Jaagupi külalistemaja Vinni vallas
HAKA Plast OÜ Kadrinas
OÜ Viru Trans Tamsalu vallas
Külaosad
Sae küla Rägavere vallas, külavanem Toomas Tali
Järsi küla Tamsalu vallas, Priit Adler
Konkurss "Lääne-Virumaa kaunis kodu" on osa üle-eestilistilisest konkursist "Eesti kaunis kodu", mille tulemusena valitakse igast maakonnast kaunimad objektid ja esitatakse autasustamiseks Vabariigi Presidendile kui kodukaunistamisliikumise patroonile.
Lääne-Virumaal on konkursi korraldajaks Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja koostööpartneriks Lääne-Viru Maavalitsus. Sel aastal aitasid konkursi edukale toimimisele kaasa ka Aqva Hotel & SPA, Männiniidu Aiand ja Einar Vallbaum.
Avo Seidelbergi fotokaadrid siit:
Kristel Kitsingu fotokaadrid siit:

Sunday, August 30, 2015

Uued kangasteljed

KOP projekti raames sai Sae küla omale kevadel uued 8 tallalauaga kangasteljed, millega juba usinamad Muhu ainetel rahvariideseeliku kangast koovad. Lõime ülespanekul käis meil taaskord abiks Merje Niit.
Lisaks sai teistel kangastelgedel kudunud Dagmaril valmis köögikäterätik.