Rahvaküsitlus 23. ja 27. novembril 2016 Ulvi mõisas!

Haldusreformi ja ühinemislepingu tutvustamine

Hajaasustuse programm toetab elutingimuste parandamist maal

Hajaasustusega maapiirkondade majapidamistes elavad pered saavad taotleda koduse taristu väljaehitamiseks toetust rahandusministeeriumi hajaasustuse programmist. Käesoleval aastal toetab riik hajaasustuses elavaid majapidamisi enam kui 1,2 miljoni euroga.

„Programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele korralikud elutingimused, et elu areneks ka kõige kaugemates Eestimaa nurkades," ütles riigihalduse minister Arto Aas. „Möödunud aastatel on pered aktiivselt programmist osa võtnud. Elutingimusi on parandatud juba rohkem kui 6000 majapidamises," lisas minister.

Sel aastal toetab riik hajaasustuses elavaid majapidamisi enam kui 1,2 miljoni euroga. Toetuse abiga saab välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Riigi toetusele lisandub kohaliku omavalitsuse toetus ning kolmandiku kogumaksumusest panustab taotleja ise.

Lääne-Viru maavanem kuulutab Lääne-Virumaal hajaasustuse programmi 2016. aasta vooru avatuks alates 28. märtsist 2016. a.

 

Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Vinni, Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valdade hajaasustuses asuvate majapidamiste alalised elanikud. Taotleja elukoht rahvastikuregistri alusel peab olema sama majapidamine, millele toetust taotletakse ja registrikanne ei saa olla hilisem kui 01.01.2016.

Programmist toetatakse järgmisi valdkondi :

• veesüsteemid
• kanalisatsioonisüsteemid
• juurdepääsuteed
• autonoomsed elektrisüsteemid

 

Hajaasustuse programmi rahastatakse Eesti riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste eelarvetest. Toetuse summast, mis on maksimaalselt 66,67% abikõlblikest kuludest, tuleb 50% riigilt ja 50% kohalikelt omavalitsustelt. Toetuse maksimaalne suurus on 6500 eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja ja kaastaotleja rahaline oma- ja kaasfinantseering abikõlblike kulude osas peab olema vähemalt 33,33% ning toetus ei saa olla suurem kui 2/3 projekti üldmaksumusest, seega taotleja peab arvestama vähemalt 1/3 osas oma rahalise panusega.

Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse nii eelmistest hajaasustuse programmi voorudest kui ka aastatel 2010-2012 hajaasustuse elektriprogrammist ja veeprogrammist saadud toetuse summa.

Taotlusi võetakse vastu alalise elukoha järgses kohalikus omavalitsuses. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 31. mai 2016. a.

 

Programmdokument, lisamaterjalid ja taotlusvormid on kättesaadavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel.

Kohalike omavalitsuste programmi menetlejate kontaktid on üleval Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehel hajaasustuse programmi all.

 

Maakondlik programmi kontaktisik on Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Mari Knjazev, tel 325 8013, e-post mari.knjazev@laane-viru.maavalitsus.ee.

 

Hajaasustuse programmi 2016. aasta vooru infopäev toimub 28. aprillil 2016. a.algusega kell 15:00 Lääne-Viru maavalitsuse suures saalis (II korrus).

Allikas 

Head lumesaanide ja ATV-de omanikud

Saanide sõiduhooaeg hakkab selleks aastaks küll läbi saama, kuid uus lumi tuleb järgmisel talvel taaskord maha. Mind on pannud muretsema nende maastikusõiduki juhtide käitumine, kes ei arvesta maaomanikega ning kahjustavad nende istandusi ning talikülvi all olevaid põllualasid.

2015. aasta märtsis tehti keskkonnaseadustikus muudatus (http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/2-jagu/pg-32), mis puudutab võõral maaüksusel viibimist. Selle järgi peab kõigil maastikusõiduki juhtidel olema maaomaniku luba, kui tahetakse tema valdusel sõita. Varem pidi maaüksus olema selgelt tähistatud, enam seda nõuet ei ole.

Tuletan meelde, et vastavalt liiklusseadusele peavad registreeritud olema kõik maastikusõidukid, millega sõidetakse väljaspool teid ning maaomaniku või valdaja territooriumi. Registreerima ei pea maastikusõidukeid, mida kasutatakse ainult omaniku või valdaja territooriumil, selleks ettenähtud kohtades väljaõppeks ja võistlusteks. Sama seaduse järgi ei tohi maastikusõidukiga sõita ühelgi teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab liikluskorraldusmärk.

Üks erisus siiski on. Teel võib liikuda ratasmaastikusõidukiga, millel on vähemalt kolm ratast ja mis on kehtestatud korras registreeritud. Mootorsaaniga ei tohi aga sõita ühelgi teel! Kui neid reegleid järgida, ei tohiks lahkhelisid tekkida.

Oleks mõistlik, kui maastikusõidukite juhid ning maaomanikud tekitaksid omavahel ühisarutelu, et leida lahendus probleemile, millisel maa-alal tohib sõita ja millisel mitte. Arutlusse võiks kaasata ka piirkonnapolitseiniku, kes oskaks samuti nõu anda. Praegusel nutiajastul oleks ju võimalik luua kaardirakendus, kuhu maaomanikud saaksid jooksvalt andmeid sisestada ning teada anda, kus nad ATV-de ja saanide omanikke näha soovivad ja vastupidi.

Suhelgem rohkem ning probleemid lahenevad. Nii on hundid söönud ja lambad terved.

Jaagup Nõmmeloo

Piirkonnapolitseinik 

Allikas 

Teade! 18-21 aprill 2016 toimub Kaitseväe 1.jalaväebrigaadi väliharjutus Sae-Männikvälja külade piirkonnas

18-21.aprill 2016 toimub Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi väliharjutus Rägavere valla territooriumil Sae-Männikvälja külade piirkonnas.

Palume elanikkonnalt mõistvat ja sõbralikku suhtumist!

Rägavere vallavalitsus

Allikas 

Seelikukanga talgud

19. veebruari õhtul kogunesime üle pika aja taaskord kangatuppa, et telgedelt Kaia, Merle ja Jana seelikukangad maha võtta. Kerimine tekitas palju elevust ning rõõmu ja tuba oli hetkega kirju-mirjuvärve täis. Lisaks panime peaaegu uue vaibalõime telgedele üles, et varsti saaks taaskord vaipu kuduma hakata.